Kriisijärgse juhtimise projekt tõi kokku Eesti, Gruusia ning Rootsi kohalike omavalitsuste kriisijuhid, aprillis ning mais toimus ühtekokku kolm veebikohtumist ning projekti aktiivtegevused võttis kokku lõpuseminar. “Eesti poolelt osalesid projektis nelja omavalitsuse esindajad – Pärnu linna, Tallinna, Saaremaa vallas ning Hiiumaa vallas kriisivaldkonna inimesed. Kolme riigi kohaliku tasandi ühisprojekt võimaldas tutvuda Rootsi ning Gruusia kogemustega kriisidest õppimisel,” sõnas MTÜ Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel.

Malmö ülikooli juhitud kriisijärgse juhtimise projekti lõpuseminar jagunes kahte ossa – päeva esimeses pooles tegi ettekande SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel Eestisse saabunud Sofia Kostytska. “Kostytska ettekanne keskendus kriiside keskel õppimisele ning adapteerumisele, millega on Ukraina avalik sektor ning ühiskond pidanud tegelema juba 2014. aastast,” märkis Nagel. “Päeva teises pooles keskendusime Rootsis välja töötatud olukorrajärgse õppimise analüüsi raamistiku testimisele ning Eesti oludele kohandamisele.”

Kriisijärgne õppimine on aina enam tähelepanu pälviv kriisijuhtimise faas, mis on ülioluline kriisidest õppimiseks ning ebaõnnestumiste põhjalikuks analüüsimiseks. Ühtlasi on oluline mõista, olukordi, kus kriisijuhtimine edukalt kulgeb – just selleks ongi loodud erinevad kriisiaegse ja -järgse juhtimise tööriistad, mille üle projekti osalejad kahe kuu jooksul arutlesid. Kokkuvõttena tõdesid osalejad, et mistahes tööriista kasutatakse, peab tegevus olema süsteemne tagamaks pikaajalise kasu.

MTÜ Kriisiuuringute Keskus tänab osalejaid neljast kohalikust omavalitsusest nende panuse eest projekti õnnestumisse. Projekt tõi kokku 10 kohaliku tasandi organisatsiooni esindajad Rootsist, Gruusiast Eestist. “Meie projekti osalejad läbisid esmalt veebimooduli, kus keskenduti kriisijärgse juhtimise eri aspektidele, tähtsal kohal oli ka osalejate kogemuste jagamine. Igas riigis toimus ka üks kohtumine, kus kohaliku tasandi tegijad kaardistasid kriisijärgset õppimist toetavaid ja takistavaid tegureid,” lisas Eesti suuna projektijuht Anne-May Nagel. 

🟧 TPCL projekti juhtpartneriks on Malmö ülikool, projekti aktiivsed tegevused toimusid 2024. aasta kevadel, sügisel valmib projekti tulemuste ülevaade ja kontseptsioon koostöövõrgustiku edasiseks tegutsemiseks. Projekti rahastab Rootsi Institituut.