Elanikkonnakaitse vajab pikka visiooni
Eestis on alates Venemaa 2022. aasta täiemahulisest sissetungist Ukrainasse kõrgendatud riskitaju mõjul püütud lappida elanikkonnakaitse strateegilist võlga. Tehtud pingutused on küll olulised omas ajas, ent ajendavad küsima – millise perspektiiviga elanikkonnakaitset ikkagi ehitatakse?
On arusaadav, et tõsise akuutse riski tingimustes on mingigi elanikkonnakaitse lahendus parem kui mitte midagi. Näiteks kui varjendeid pole, on kiire lahendusena varjumiskoht omal kohal või kui sireenid täielikult puuduvad on iga püstitatu saavutus.A See kõik kehtib aga lühikese lähitulevikuvaate puhul, sest pikas – näiteks 100-aasta perspektiivis on vajadus läbimõeldud, mitte kiirlahenduseks oleva süsteemi järgi.
Nii tasub elanikkonnakaitse arenguid jälgides küsida, kas suudame kiirlahenduste kõrvale, mis on juhitud Venemaa alalisest revansist ja sellest tulenevast ründeriskist,2 arendada välja ka pikaajaliselt toimiva ja Eesti elanikke alalhoidva elanikkonnakaitse põhjanaabrite eeskujul?
Kuniks elab russistlik ideoloogia, mis on väga elujõuline ja sügavale ühiskonda juurdunud väärtuste kogum, ei saa ka siin regioonis elades olla kohta lahjemale versioonile elanikkonnakaitsest, mida kinnitavad nii soomlaste kui ukrainlaste reaalsed kogemused. Me ei saa endale lubada ka illusiooni, et idapiiri taguse režiimi vahetumisega saabub kes teab mitmendat korda loodetud tuhin taguda mõõgad atradeks. Tuhandeaastane ajalugu ju ei mäleta päriselt sellist aega ja soovi.
Põlvkondadeülene teadmine, et elame sensitiivses piirkonnas, on vähemalt tuhandeaastane ehk idasuunaline agressioon ei saa kunagi kellelegi suure üllatusena tulla. Selle teadmise juures lühivaatelist elanikkonnakaitset ehitades lasub meil oht kopeerida näiteks Türgit, kus avalik sektor “leiutas” 1984. aastal ehitusamnestia,B millega tehti teadlikult põhjapanev allahindlus oma elanike kaitses vaatamata teada maavärinaohule.3
Täpsemalt said türklased kiirelt odava, ent lühinägeliku ja läbimõtlematu poliitika tulemusel valitsusele makstava tasu eest load kõigile ebaseaduslikult ehitatud või muudetud ehitistele – mõistagi olematu ehitusjärelvalve tingimustes.4 Toonase otsuse ja 2023. aasta maavärina tulemusel hukkus enam kui 55 000 inimest. Veel lähemalt võib tuua näiteks sedagi, kuidas meil endil koroonakriisi alguses vaatamata Terviseameti aastatepikkusele hoiatustööle polnud piisavat esmast varu isikukaitsevahenditest.
Ka varjendite puudumisel parima võimaliku aseainena kiirelt loodud varjumiskohtade süsteemiga (mis peaksid olema 65% elanikkonnast varjumise lõpplahendus), ei saa pikas perspektiivis rahulduda, sest need ei saa pakkuda varjenditele omast kaitset.6,C
Esimesed olulised sammud on siiski elanikkonnakaitse pika vaate osas astutud, näiteks eelmainitud sireenivõrgustiku arendamine on oluline ka pikaajalise investeeringuna.7 Niisamuti on tähtis tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu,8 mis on venima jäänud, ning hädaolukorra seaduse täiendamise seaduse eelnõu, mis kohustaks uute elamute ehitajaid alates teatud ruutmeetrite arvust varjendeid rajama.
See on pika vaatega väga vajalik areng, mille mõjud jõuavad kahjuks siiski laiema elanikkonnani väga aeglaselt, sest elamufond uueneb 1% aastas9 ning enamike inimeste jaoks jääb varjend endiselt kättesaamatuks. Tasakaal pika vaate ning lühiajaliste vajaduste vahel kirjutaks ette näiteks avalike varjendite rajamise.
Tulevik toob mitmekesised ohud
Elanikkonnakaitse vajab nii lühivaadet kui pikka strateegiat, tõsiseltvõetavat püsirahastust, julgust tegutseda ja veelgi enam võimet ette näha ka stsenaariumeid, kus ohud ei piirdu Venemaaga. Tulevad aastakümned tõotavad tuua tõsiseid katsumusi ka kliimakriisis sagenenud ekstreemsete ilmaolude tõttu, mida on näidanud hiljutised üleujutused Valencias11-12 – ka selleks on vaja süsteemis valmis olla. Eri riskideks ja kriisideks valmistumine ühes süsteemis nõuab aga lisaks erakondadeülesele koostööle ka ministeeriumideülest valmisolekut luua üksikprojektidest kaugemale ulatuvaid terviklahendusi.
Vastasel juhul jääme saama maailmas analooge mitteomavaid lahendusi, kus võimele vastu võtta küll abivägesid vaatab vastu võimetus liigutada rasketehnikat ja varustada neid kütusega.13-14 Seegi tuleb kiiremas korras korda teha.
Kuigi oleme kriisivalmiduses olulisi samme edasi astunud, vajab koostöine eri stsenaariumeid arvestad riskimõtlemine ja sellest lähtuv süsteemide disain ja ülesehitus tõhustamist. Elanikkonnakaitset tuleb just praegu ja alati arendada kaugelevaatava süsteemina soomlaste, jaapanlaste ja paljude teiste rahvaste eeskujul, sest on selge, et nagu neil, on ka meie geograafilises asukohas elades jäävad teatud püsiriskid ning ka teistest teguritest johtuvaid kriise saab olema pigem rohkem kui vähem.
Samas tuleb arvestada, et kriiside vaates elanikkonnakaitse lappimise võrrandis ei napi meil niivõrd raha kui aega, mida ei saa juurde laenata ega majandusest juurde kasvatada. Seetõttu on akuutne vajadus kestva erakondadeülese koostöö järele, kus poliitikud saaksid eelkõige elanikkonnakaitse vajadustes kokku lepitud. Vaid siis on võimalik luua strateegiline ehk reaalselt toimiv ja käegakatsutav süsteem, mis tooks meile näiteks avalikud varjendid või läbimõeldud tsiviilkaitseõppe.
Kuniks seda pole, tammume olukorras, kus on oluline leida tasakaal kiirlahenduse ja pikaajalise investeeringu vahel ning lühikesed valimistsüklid kipuvad esimest eelistama. Seejuures varitseb elanikke oht hädapäraste kiirlahenduste alatiseks muutumises, millest hoidumiseks tuleb valdkonna arengutel silma peal hoida..
Märkused
A 22 asulas1 asuma hakkavad sireenipostid on siiski esmane ja napim kiht vajalikust üleriigilisest võrgustikust.B 2018. aastaks eiras JOKK skeemi moel ehitus- ja ohutusseadusi Türgi keskkonna – ja linnastumise ministeeriumi andmetel igat teist ehk ligemale 13 miljonit hoone.4C Siseministeeriumi praeguse plaani kohaselt luuakse 2035 paiku riigis 730 000 varjumiskohta, eelkõige keldrite ümberehitamise näol.10
× Arvamuslugu on ilmunud 2. jaanuaril ja 4. jaanuaril 2025 Postimehe portaalis. Foto: elanikkonnakaitse vajab visioon (Kriisiuuringute Keskus, 2025).
Allikad
1 Luht-Kallas, K. 2024. Riiklik avalikkuse hoiatamise süsteem ja ohuteavitus Eestis. Siseministeerium, lk 36.
2 Tefft, J & Courtney, W. 2024. Russia’s Imperial Ambitions Are a Clear Threat to NATO. 01.11.2024, RAND.
3 Letsch, C. 2023. An act of God caused the earthquake in Turkey – murderous corruption caused so many deaths. 15.02.2023, The Guardian.
4 Nagel, H. 2023. Türgi maavärin on näide sellest, milleni viib avaliku sektori mõtlematus. 25.03.2023, Postimees.
6 Bilginsoy, Z. & Fraser, S. 2023. Turkey’s lax policing of building codes known before quake. 10.02.2023, Associated Press.
7 Luht-Kallas, K. 2024. Ohuteavituse süsteem peab olema võimalikult paindlik. 09.02.2024, ERR.
8 Riigikantselei. 2023. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri. 11.06.2024, Eelnõude Infosüsteem.
9 Landeiro, I. & Jet, O. 2024. Varjendite rajamise nõue võib kergitada korterite hinda. 06.11.2024, ERR.
10 Voltri, J. 2023. Ministeerium plaanib kümne aastaga luua varjumiskoha ligi 700 000 inimesele. 19.01.2023, ERR.
11 Jones, S. 2024. Valencia’s president admits mistakes in flood response but will not resign. 15.11.2024, The Guardian.
12 Chavda, S. 2024. The 2024 Spain floods: Failures in early warning, action, coordination, and localisation. 02.12.2024, United Nations Office for Disaster Risk Reduction.
13 Ots, M. 2024. Riigikontroll: Eesti peab pingutama liitlaste brigaadi vastuvõtuks. 05.12.2024, ERR.
14 [Anon.], 2024. Eesti riigi valmisolek võtta rahuajal vastu liitlaste sõjalisi üksusi. 27.11.2024, Riigikontroll.
Jaga postitust:
