
Energiajulgeolek kriisiajal ehk miks sünkroniseerimine oli hädavajalik?
Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga on üks olulisemaid energiajulgeoleku samme regiooni lähiajaloos. Projekt, mis suurendas Eesti elektrisüsteemi stabiilsust ja sõltumatust likvideeris samal ajal üha olulise geopoliitilise ja tehnilise kriisiohu, mis oli seotud senise sõltuvusega Venemaa ja Valgevene elektrivõrgust BRELL.
Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga on üks olulisemaid energiajulgeoleku samme regiooni lähiajaloos. Projekt, mis suurendas Eesti elektrisüsteemi stabiilsust ja sõltumatust likvideeris samal ajal üha olulise geopoliitilise ja tehnilise kriisiohu, mis oli seotud senise sõltuvusega Venemaa ja Valgevene elektrivõrgust BRELL.
Enne sünkroniseerimist kuulus Eesti koos Läti ja Leeduga BRELL-i ühendusse, kus elektrivõrgu sagedust kontrollisid Venemaa süsteemihaldurid. See tähendas, et igasugune poliitiline või tehniline konflikt võinuks viia ka kontrollimatu elektrikatkestuseni Balti riikides. Näiteks oleks Venemaa võinud ühepoolselt katkestada ühenduse, jättes Eesti ilma stabiilsest elektritoest, mis omakorda oleks põhjustanud majandusliku ja ühiskondliku kaose. Sünkroniseerimisega Euroopa elektrivõrguga likvideeriti see otsene kriisioht ning Eesti energiavarustus muutus vähem haavatavaks välismõjudele. Sealjuures tagati parem integreeritus Euroopa energiasüsteemi, kus riskide jagunemine on mitmekesisem ning elektrivõrgu häiretele reageeritakse ka kiiremini ja tõhusamalt.
Kuigi sünkroniseerimine vähendas üht suuremat geopoliitilist riski, kaasnes sellega ka mitmeid väljakutseid ja ohte. Tehniliselt oli see keerukas protsess, mis vajas põhjalikku planeerimist ja testimist, et vältida ulatuslikke voolukatkestusi. Majanduslikult oli see ka kulukas ettevõtmine, mis nõudis suuri investeeringuid uutesse alajaamadesse ja stabiliseerimismehhanismidesse. Koordineerimise keerukusega kaasnesid omad riskid – kuna tegemist oli kolme Balti riigi ja laiemalt Euroopa energiavõrgu vahelise projektiga, oli vajalik väga täpne koostöö erinevate süsteemioperaatorite vahel, et üleminek toimuks häireteta. Seni, kuni täielik sünkroniseerimine polnud lõpule viidud, eksisteeris ka teoreetiline oht, et Venemaa katkestab ühenduse enne, kui Balti riigid oleksid valmis iseseisvalt või uue süsteemi kaudu toimima.
Sünkroniseerimine oli oluline ka laiemas energiakriisi kontekstis. Euroopas on viimastel aastatel olnud energiakriis, mis on põhjustatud mitmest tegurist, sealhulgas Venemaa agressioonist Ukraina vastu, energiaturgude ebastabiilsusest ja taastuvenergia ülemineku keerukusest. Eesti sõltus varem suurel määral imporditud elektrist, mis muutis selle haavatavaks energia hinnašokkidele ja tarnekatkestustele. Sünkroniseerimise järel on Eesti paremini kaitstud elektrivarustuse häirete eest ja tal on suurem ligipääs Euroopa elektriturule, mis aitab energiakriisidega paremini toime tulla. Samuti on see suurendanud võimalusi investeerida taastuvenergiasse ja energiasalvestuslahendustesse, mis aitavad vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja tagada pikaajalise energiajulgeoleku. Samal ajal pole Eesti energiataristu sõjaliste ohtude eest kaitstud, mistõttu võib seda sammu lugeda vaid esimeseks suureks energiavaldkonna kriisivalmiduse, kriisijuhtimise võimekuste arendamise ja elutähtsate teenuste kaitse edulooks.
Viimased eeldavad ka edaspidi suuri investeeringuid, kuna moodsa riigi alustala on elekter, ilma milleta ei saa toimida ükski kriitiline infrastruktuur, olgu see siis tervishoid, side või tööstus. Seetõttu on sünkroniseerimine osa laiemast strateegiast, et tugevdada Eesti ja kogu regiooni kriisikindlust ning vastupidavust ootamatutele häiretele.

7. märtsil esitlesid selle sündmuse puhul Balti riikide postioperaatorid ka ühismarki, mis on pühendatud Baltikumi ajaloolisele energiasõltumatuse saavutamisele – BRELL elektrivõrgust lahtiühendamisele. Kaks aastakümmet kestnud protsess sai lõpu 8. veebruaril 2024, kui Eesti, Läti ja Leedu lõpetasid oma liikmelisuse Venemaa ja Valgevenega jagatud sünkroonalas. Järgmisel päeval, 9. veebruaril, liitusid Balti riigid edukalt Mandri-Euroopa elektrivõrguga, mis tagab parema integreerituse Euroopa Liidu energiaturgudega.
Energiajulgeolek on 21. sajandil üks kõrgeima tähtsusega risk kogu maailmas, kus energiavarustuse katkemine toob kaasa ulatusliku majandusliku ja sotsiaalse pingete kogumi. “Balti riikide poolt välja antud ühismark on sümboolne meenutus sellest ajaloolisest hetkest, mis tähistab mitte ainult energiasõltumatuse saavutamist, vaid ka julgust ning otsustavust regiooni tuleviku suunamisel,” märkis Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel.
Fotod: 7. märtsi Balti riikide ühisväljaande esitlus Tallinnas (Egert Kamenik, 2025).
Jaga postitust: