BLOGI | Loodus kui kriisivalmiduse meistriklass
Kas oled mõelnud, kuidas loomad ja taimed kohanevad karmide tingimustega – näiteks talvekuudega? Karud magavad talveund, puud langetavad lehti ning lilled närtsivad, et kevadel uuesti tärgata. See pole juhus – see on looduse viis talve kui kriisiga toime tulla. Samamoodi peame ka meie õppima kohanema ja vastupidavust arendama, sest elu toob paratamatult kaasa kriise.
Oravad koguvad sügisel tagavara, sest nad tunnetavad, et talv on tulekul. Mõned loomad kasvatavad tihedama talvekarva või vahetavad suvekasuka välja valge vastu, et paremini lumises keskkonnas varjuda (näiteks kärbid ja lumekakud). Loodus kohaneb täpselt nii, nagu vaja – evolutsioon on kujundanud loomade ja taimede ellujäämise strateegiad miljonite aastate jooksul.
Ka meie inimestena kohastume eri aastaaegadeks. Talve saabudes otsime soojemaid riideid, eelistame kalorirohkemat toitu ning püüame kohaneda lühemate päevade ja külma ilmaga. Eestis elades oleme aastaaegadega kohanemise meistrid – meil lihtsalt pole muud valikut. Meie keha kohaneb temperatuurimuutustega, ainevahetus aeglustub veidi, et säästa soojust, ja isegi meeleolu võib hooajaliselt muutuda. Ehk võib ka talviselt vaiksemast perioodist mõelda kui omamoodi energiasäästurežiimist, mis võib väljenduda soovis rohkem omaette või lähedastega olla.
Kriisid ja vastupidavus – mida loodus meile õpetab?
Kohanemine on seotud ka vastupidavusega ning siit edasi kriisivalmidusega. Karud ja siilid ei maga talveund lihtsalt sellepärast, et see tundub mugav – see on ellujäämiseks hädavajalik. Ilma selleta ei suudaks nad karmis talves hakkama saada, kuna toit on raskesti kättesaadav ja külma ilmaga kulub energiat rohkem. Liigid on evolutsiooniliselt õppinud hakkama saama, sest aastaaegade vaheldumine on püsikindel kriis, mis tuleb ikka ja jälle.
Samamoodi peame ka meie inimestena õppima vastupidavust ja kriisideks valmistumist – paraku on meiegi jaoks üks kindel asi elus see, et meid puudutavad erinevad kriisid. Elu toob kaasa keerulisi aegu – olgu selleks pimedad talvekuud, isiklikud raskused või suuremad ühiskondlikud muutused. Meeleheide ei aita, aga tark kohanemine võib meid läbi viia ka kõige keerulisematest hetkedest.
Kriisideks valmistumine on nii looduses kui ka inimühiskonnas otsustava tähtsusega. Mõtleme kasvõi toidutagavarade kogumisele – see ei ole midagi inimesele omast ega uudset, paljud loomad teevad seda instinktiivselt. Samamoodi kogub inimene ressursse, mitte ainult materiaalses mõttes, vaid ka oskuste ja teadmiste kujul.
Vaimne vastupidavus ja kriisioskused
Psühholoogias räägitakse sageli vaimsest säilenõtkusest või vastupidavusest, mis on inimese võime kohaneda raskustega ja neist taastuda. See on praeguses maailmas ülioluline, sest ajad on keerulised. Ebastabiilsete ja stabiilsete perioodide vaheldumine geopoliitikas on aga sama kindel nagu aastaajad, seega tasub meilgi seda võtta vähemalt kui teatavat paratamatust. Sarnaselt aastaaegadele on ka riikidevahelised suhted üldjuhul sellised, mida üksikisikust tavakodanik mõjutada ei saa.
On ilmne, et praegustel aegadel aitab seega eelkõige kohastumine, läbi mõtlemine – mis on minu võimed, oskused ja ressursid, mis aitavad mul valmistuda eri tüüpi kriisideks. Kriisioskused tähendavadki teadmisi ja oskusi selle kohta, mida teha siis, kui ootamatud raskused tabavad. See võib olla midagi nii lihtsat nagu teadmine, kuidas hoida meelerahu keerulises olukorras, või midagi nii praktilist nagu võimekus teha elektri või gaasita süüa. Just nagu loodusel, tuleb inimesel olla leidlik ja kohaneda.
Loodus kui õpetaja
Loodusel on meile palju õpetada, kui oskame vaadata. Kui puud langetavad sügisel lehti, ei ole see häving, vaid uueks alguseks valmistumine. Kui jõed külmuvad, ei tähenda see, et elu nende all lakkab – kevadel sulab jää ja vool jätkub. Kui loomad peidavad end rasketes oludes, ei ole see nõrkus, vaid ellujäämise kunst. Ja kui teatud liigi isendid teevad koostööd, on see nutikas lahendus keerulistele probleemidele.
Me saame looduselt õppida, et muutused ja raskused pole tingimata lõpp, vaid võimalus uueks alguseks. Vastupidavus ja kohanemisvõime pole pelgalt ellujäämistaktikad – need on elu loomulik osa. Kui tunneme end väsinuna, võime võtta eeskuju loodusest ja lubada endale puhkust. Kui seisame silmitsi väljakutsetega, peame olema loovad ja otsima lahendusi.
Nii nagu kevad järgneb alati talvele, tuleb ka kõige raskematele aegadele alati uus võimalus. Loodus ei anna kunagi alla – see kohaneb, muutub ja leiab tee edasi. Meil on võime teha sama. Ja kui me oleme selleks valmis – vaimselt, füüsiliselt ja praktiliselt – on meie võimalused kriisidest tugevamana välja tulla palju suuremad.
Jaga postitust:
