Elanikkonnakaitse vajab nimelt püsirahastust, seda ei saa arendada siseturvalisuse arvelt. Kriisiuuringute Keskuse hinnangul vajab elanikkonnakaitse ka täpset reguleerimist seadusandluse tasandil.

 

„Praeguse seisuga pole elanikkonnakaitset üheski seaduses defineeritud, samuti puudub piisavate ressurssidega asutus, mis oleks võimeline seda koordineerima, arendama ja süsteemselt juhtima. Kuniks puudub seadusandluses selgus, kohustused ja vastutused, puudub garantii selleks, et põhiseaduslikud institutsioonid (nt Vabariigi Valitsus ja Riigikogu) on valmis võtma valdkonna arendamise eest sisulise vastutuse,“ sõnas Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel.

 

Ühtlasi rääkisime päästjate ja politseinike rollist elanikkonnakaitses, päästeala töötajate palgad peavad tõusma. Ukraina kogemus on selgelt näidanud, kuivõrd oluline on siseturvalisuse roll sõjalises kriisis. Kui siseturvalisuses töötajaid pole, ei ole ka tagalas elanikkonna abistajaid. Päästjaid ja politseinikke aga ei tule juurde, kui nende palganumber pole kooskõlas nende vastutusega ja poliitiliselt antud lubatustega, seega toetab Kriisiuuringute Keskus jätkuvalt Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingut oma valdkonna eest seismisel.

 

Täname Siseministeeriumi kohtumiseks aja leidmise eest.