Viimased aastad on toonud meile erinevaid kriise ning kriiside tõhus juhtimine on nii vajadus kui ka elanike ootus. Nii on kriisideks valmistumine kui ka kriisijuhtimine saanud palju tähelepanu, ent oluline on ka küsida – mis saab pärast kriisi? “Kriiside keerises soovitakse enim olukorra stabiliseerimist või olukorra leevendamist ning see peakski olema kriisijuhtimise eesmärk. Kui see osa võrrandist on lahendatud, ei ole aga kriisijuhtimine läbi. Kriisidest läbi tulles peab ka küsima – kuidas meil läks, kas meie plaanid toimisid ning mida peaks järgmine kord teisiti tegema? Need on küsimused, millele saab leida vastuse kriisijärgsesse õppimise faasis,” sõnas Eesti suuna projektijuht Anne-May Nagel.

Projekt toob kokku 12 kohaliku tasandi organisatsiooni esindajad Rootsist, Gruusiast Eestist. Osalejad läbivad esmalt veebimooduli, kus keskendutakse kriisijärgse juhtimise eri aspektidele, tähtsal kohal on ka osalejate kogemuste jagamine. Igas riigis toimub ka üks kohtumine, kus kohaliku tasandi tegijad kaardistavad kriisijärgset õppimist toetavaid ja takistavaid tegureid. “Projekti tulemusel loodava kriisijärgse juhtimise praktikute võrgustiku kogemused ja sisend talletatakse ka kriisijärgse juhtimise sisudokumenti, millest lähtuvad eelkõige kohaliku tasandi partnerite vajadused kriisijärgse juhtimise tõhustamiseks,” lisas Nagel.

Projekti TPCL juhtpartneriks on Malmö ülikool, projekti aktiivsed tegevused toimuvad 2024. aasta kevadel. Projekti rahastab Rootsi Insitituut.