Oktoobrikuu viis meid osalema Södertörni ülikoolis toimunud Läänemere ja Ida-Euroopa piirkonna ühiskondliku säilenõtkuse konverentsile “How to Be Prepared? Governance for Societal Resilience in the Baltic Sea Region and Eastern Europe”.

Konverents oli peamiselt pühendatud õppetundidele, mida on toonud Venemaa sõda Ukrainas sealse tagala ja ühiskonna jaoks. Kõige olulisema mõttena toome sealt järgmise: ainus põhjus, miks algselt Venemaa poolt planeeritud 3-päevane sõda Ukrainas on jõudnud 600-päevani, on tagala ja ühiskonna vastupanuvõime.

Sõjalises krisiis on tagalas toimuv täpselt sama oluline, nagu rindel toimuv. Need on ühe mündi kaks poolt, neid ei saa lahutada. Selle eest peaks seisma laiapindne riigikaitse ka Eestis, ent kuna elanikkonnakaitse on sisuliselt arendamata jäetud, on see ülimalt problemaatiline. Jagasime Eesti tagala võimekuste tõstmise praegust seisu ning tõdesime, et Ukraina õppetundidest on väga palju õppima.

Teemade ringi kuulus ka desinformatsiooniga toimetulek ning seegi, mida tähendab telefon nutisõjas. Sellest oleme ka varasemalt kirjutanud, eelmisel aastal Sisekaitseakadeemia teadusajakirjas Turvalisuskompass (Ukraina avaliku sektori kohanemine Venemaa infosõjas – sotsiaalmeedia kui relv: autoriteks Sofiia Kostytska, Anne-May Nagel ja Hannes Nagel; loe siit) ja ajakirjas Verbis Aut Re (Kui sotsiaalmeediapostitus võib tappa ehk näiteid Vene-Ukraina sõjast: autoriteks Anne-May Nagel, Sofiia Kostytska ja Hannes Nagel, loe siit) aga ka Kaitseliidu ajakirjas Kaitse Kodu! (Sotsiaalmeedia relvastamine: oht elule ja julgeolekule: autoriteks Hannes Nagel ja Sofiia Kostytska; loe siit) ning rahvusvahelises ajakirjas Baltic Rim Economies (Weaponized social media as a national security threat: autoriks Hannes Nagel, loe siit).

Kuivõrd Kriisiuuringute Keskus on viimastel aastatel koostanud kaks mahukat uuringut Eesti omavalitsuste toimetulekust kriisidega ning nõustanud omavalitsusi ka kriisijärgse õppimise faasis, on oluline ka Eesti leide kõrvutada regiooni teiste riikide kohaliku tasandiga. Sestap jagasime konverentsil Eesti kogemust ühiskonna säilenõtkuse kujundamisel, mis võimaldas meil võrgustuda teiste Läänemere ja Ida-Euroopa riikide kodanikuühenduste ning teadusasutustega, kes tegutsevad ühiskonna jätkusuutlikkuse valdkonnas.

× Kriisiuuringute Keskuse kaasalgataja ja teaduri Anne-May Nageli osalemist konverentsil toetas Eesti Vabariigi Kodanikuühiskonna Sihtkapital, keda täname võrgustumise toetamise panuse eest, mis on andnud positiivse tõuke meie edaspidisele koostööle uute välispartneritega! 

Foto: konverentsi ühispilt (Nastia Romaniuk).