Kõrgema elanikkonnakaitse kursuse (KEKK) eesmärgiks on elanikkonnakaitse laiem mõtestamine ning riigiülese võrgustiku loomine inimestest, kel on valdkonnas baasteadmised. „Kursusel oli nii teoreetiline kui praktiline osa, keskseteks teemadeks olid kriisivalmisolek nii indiviidi kui omavalitsuste tasandil, elutähtsate teenuste kriisivalmidus ning riigi ja kohaliku omavalitsuse roll kriisis. Samas tõi kursus esile selle, kuivõrd tükeldatud on valdkond ning struktuursete probleemide esinemise valdkondades, mis ei võimalda laiapindset elanikkonnakaitset arendada,“ märkis kursusel osalenud Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel.

 

„Meediaruumis räägitakse peamiselt valdkonna püsirahastusest, aga esinevad ka õiguslikud probleemid ning mured riigihangetega, kus domineerib jäik ametnike vaade. Elanikkonnakaitses tuleb hakata võtma pikki samme, et jõuda ligilähedalegi sõjalisele riigikaitsele,“ märkis ta. Murelikuks teeb seegi, et elanikkonnakaitse mõtestamises on suured erinevused nii ministeeriumide, ametite kui tipp-poliitikute arusaamades. Puudub poliitiline arusaam, et see on prioriteet, ometigi võiks elanikkonnakaitse arendamine olla samasugune prioriteet nagu NATO-ga liitumine kunagi oli.

 

Kursusel toimusid loengud, grupitööd, arutelud ja muud teemakohased tegevused. Oma kogemusi ja teadmisi tulevad jagama mitmed riigikaitse tipptegijaid ja elanikkonnakaitse parimad asjatundjad. Kursust korraldas Päästeamet, Kriisiuuringute Keskus tänab ametit kutse eest ning soovib edasisi sisukaid kursusi.