Kriisi esimesed kolm päeva ehk 72 tundi on sageli kõige keerulisemad, kuna sel ajal on raskete kriIside puhul päästeteenistused ja/või tsiviilkaitse – juhul kui riigis üldse eksisteerib tsiviilkaitsesüsteem – olla ülekoormatud  ja abi jõudmine viibida. Sestap on oluline, et indiviid suudaks iseseisvalt toime tulla esimestel kriisi päevadel. See hõlmab toidu, vee ja esmatarbekaupade varumist ning teadmisi, kuidas käituda erinevates hädaolukordades.

Kriisi ajal on usaldusväärse teabe saamine eluliselt tähtis. Läti ametivõimud soovitavad¹  jälgida ametlikke kanaleid, nagu kaitseministeeriumi ja sealse päästeameti (Valsts ugunsdzēsības un glābšanas dienests) veebilehed ning sotsiaalmeedia kontod. Samuti on oluline olla teadlik valeinformatsiooni levikust ja osata seda ära tunda. Enne info jagamist tuleks alati kontrollida selle allikat ja usaldusväärsust.

Millest räägib lätlaste 72 tundi?

Pereplaani koostamine eeldab seda, et indiviid arutab oma pereliikmetega võimalikke kriisiolukordi ja lepib kokku tegutsemisplaanis. Seda thees tule määrata kindlaks kohtumispaigad ja suhtlusviisid juhuks, kui tavapärased sidekanalid enam ei toimi. Toidu ja vee varumisel soovitatakse lätlastel omada vähemalt kolme päeva toidu- ja veetagavara. Eelistada tuleks pika säilivusajaga toiduaineid, mis ei vaja erilisi säilitustingimusi. Samal ajal peab veevaru olema vähemalt 2 liitrit inimese kohta päevas.

Ravimite ja esmaabivahendite komplekteerimisel rõhutakse sellele, et indiviidil oleks olemas piisav varu vajalikke ravimeid ja esmaabitarbeid. See soovitus on teooria hea, ent praktikas üsna problemaatiline kuna retseptiravimeid ei ole võimalik varuda suurestes kogustus, sest need eeldavad retsepte. Kriisi ajal on ravimite olemasolu piiratud ning retseptide saamine võib osutuda ületamatuks probleemiks. 

Üks universaalsemaid soovitusi on Ukraine näitel nn go-bag‘ ehk hädaolukorra koti ettevalmistamine evakuatsiooniks, mis peab sisaldama vaid kõige olulisemaid esemeid, nagu dokumendid ja nende koopiad, taskulamp, patareid, sularaha, riided jms vajalikud tarvikud. See kott Peab olema kergesti kättesaadav juhuks, kui indiviid peab esimesel võimalusel kodust või ohutsoonist kiiresti ja määramata ajaks lahkuma.

Kokkuvõtteks rõhutatakse lätlaste juhises, et ettevalmistus on parim viis kaitsta ennast ja oma lähedasi ootamatutes olukordades. Kuigi juhend 72 stundas pakubteatud juhiseid kuidas kriisiolukordadeks valmistuda puudub Lätis sarnaselt Eestile tsiviilkaitseüsteem koos seda toetava taristuga. Seetõttu on juhise soovitused realiseeritavad ennekõike kergemate kriisistsenaariumite korral, ent mitte sõjalise kriisi tingimustes, mille ohu valguses on lätlaste 72 stundas koostatud. 

Milles seisneb probleem?

Pikaajaliste kriisiolukordade puhul, kus tavapärased tugiteenused ei ole kättesaadavad ja abi saabumine viibib, muutub isiklik valmisolek ellujäämiseks otsustavaks. See on eriti aktuaalne riikide piuhul nagu Läti sarnaselt Eestile, kus elannikonnakaitsevõimekused on nõrgad ning süsteem koos seda toetava tristura puudub pea täielikult.

Üldiselt valmistutakse esmast kriisi kestma 72 tundi, kuid reaalsus võib olla karmim: suuremad loodusõnnetused või sõjalised konfliktid võivad jätta inimesed olukorda, kus abi ei jõua kohale ka nädalate jooksul. Sellisel juhul sõltub ellujäämine igaühe individuaalsest ettevalmistusest, ressursside kasutamisest ja praktilistest teadmistest.

Toidu ja vee varumine pikema kriisi jaoks

72-tunnine toidutagavara on piisav vaid lühiajalise kriisi jaoks, kuid pikaajaliste hädaolukordade puhul, mil võib puududa juurdepääs poele, on vaja omada varusid, mis ulatuvad vähemalt kale kuuni. Hästi säilivad kuivtoidud, näiteks riis, pasta ja oad, on pika säilivusajaga ja sobivad sellistesse tingimustesse, kus värsket toitu ei ole saadaval. See eeldab, et teie asukoht on turvaline, mis võimaldab seda varu kasutada. Varudes võiks olla raskete konservide asemel pigem pähklid ja kuivatatud puuviljad, mis pakuvad vajalikku energiat ja toitaineid, mida on oluliselt kergem ka kaasa võtta. Samuti tuleb varuda vaid toitu , mida on kiiresti ja lihtsalt valmistada ning mis sisaldab piisavalt kaloreid, et katta igapäevane energiavajadus.

Vee varumine ja puhastamisvõimalused on eriti olulised, kui veevõrk on katkenud. Suurema kriisi korral, mis hõlmab elektra kadumist puutub keskmine kriisis olija sellega vältimatult kokku. Seetõttu on oluline, et indiviidil on piisav vevars, mis jätkuks vähemalt 2-4 nädalaks, ent veelgi olulisemaks osutub sel juhul oskus vett puhastada ja filtreerida. Selleks on abiks veepuhastustabletid või portatiivsed veefiltrid, mis eemaldavad veest kahjulikud bakterid. Kui puhas vesi pole kergesti kättesaadav, on vaja teada oma piirkonna looduslikke veeallikaid, nagu kaevud ja allikad, kust vajadusel vett ammutada.

Meditsiini- ja esmaabivarustus

Kriisiolukorras, mil meditsiiniasutused ja apteegid ei ole ligipääsetavad, on eneseabi ja ravivahendite varu kriitilise tähtsusega. Esmaabikomplekt peab sisaldama mitmeid vajalikke ravimeid, antiseptikume ja haavasidemeid, et toime tulla väiksemate vigastustega. Kasulik on varuda piisavalt ravimeid, mis katavad vajadused vähemalt ühe kuu jooksul, samuti vältimatuid ravimeid, mida on tarvis iga päev. Lisaks esmaabivahenditele on oluline teada põhilisi esmaabivõtteid, mis aitavad tulla toime väiksemate vigastuste ja tervisemuredega.

Energiavarustus ja soojusallikad

Elektrikatkestuste korral ja külmematel perioodidel tuleb kriisitingimustes tagada soojus ja valgus, et vältida hüpotermiat ja muid terviseprobleeme. Varudes peaks patareide asemel olema käsidünamo, mille abil on võimalik erinevaid USB-seadmeid nagu raadio ja mobiiltelefon laadida, tikud, küünlad ja muud alternatiivsed energiaallikad. Soojusallikatena saab kasutada ka väikseid propaaniga gaasipõleteid, mis pakuvad soojust ja võimaldavad vajadusel toitu soojendada. Samuti on abiks isoleerivad tekid, soojad riided ja veekindlad varustusvahendid, et säilitada kehatemperatuur.

Turvalisuse ja kaitsemeetmete loomine

Pikaajalise kriisi korral, eelkõige sõjaliste konfliktide ajal, muutub oma kodu ja vara kaitse oluliseks. Seda mõistagi eeldusel, et indiviidil on seal võimalik püsida ning see on ohutu. Tavaoludes on mõistlik on planeerida, kus asub varjumispaik, kuhu on võimalik kriisi korral taganeda, ning milliseid esemeid kasutada isikliku turvalisuse ja vara kaitseks. Mida teha aga riigis, kus puuduvad varjendid ning avalikud varjumiskohad ei taga enamasti kaitset tabamuste korral? Venemaa rünnak Ukraina tsiviiltaristu ja -elanike suhtes näitab evakuatsiooni olulisust ja elanikkonnakaitse taristu kriitilisust. Nende puudumisel aitab ohte maandada kõige tõhusamalt õigeaegne lahkumine ohutsoonist, ent see paigutub indiviidi olukorda, kus riigi võimekus ja valmidus indiviidi aidata on pidem madal ja lühiajaline.

Seetõttu tuleb vastavalt vajadusele ja võimalustele, mis võtab arvesse olukorda ja kriisikeskkonda oma kodu ümber korraldada nii, et see oleks võõrastele vähem märgatav ning raskemini ligipääsetav. Olulisi varusid ja väärtuslikke esemeid tuleb hoida nii, et need oleksid raskesti leitavad ja kättesaadavad. Sellest hakkab sõltuma indiviidi enda heaolu ja võime end abistada.

Psühholoogiline vastupidavus ja kogukonna toetus

Kriisiolukordades ei sõltu ellujäämine üksnes füüsilistest ressurssidest, vaid ka psühholoogilisest vastupidavusest ja vaimsest tugevusest. Kui olukord on raske ja väljavaated ebamäärased, suudavad inimesed, kes säilitavad positiivse hoiaku ja loovad tugeva suhtlusvõrgustiku, paremini hakkama saada. Kriisis, mis kestab kauem kui algselt oodatud, on toetus naabrite ja kogukonna liikmetega võtmetähtsusega. Ühise toetusvõrgustiku loomine aitab jagada ressursse ja luua tugevama turvatunde. Samas sõltub see teiste indiviidide valmidusest koostööd teha.

Pikaajaline individuaalne valmisolek kui ennetusmeetod

Kriiside jaoks valmistumine aitab ennetada mitmeid ootamatusi ja võimalikke riske. Varude ja vajalike teadmiste olemasolu muudab individuaalse valmisoleku tõhusamaks lahenduseks, mille abil kaitsta nii ennast kui oma lähedasi. Olgu tegu toiduga, ravimitega, soojusallikate või vaimse valmisolekuga – kõigil neil teguritel on oluline roll, mis aitab tagada, et ka kõige keerulisemates oludes oleks olemas stabiilne tugisüsteem.

Ehkki pikaajaline kriisiolukord võib alguses tunduda hirmutav, pakub individuaalne ettevalmistus teatavat kindlustunnet ja tegevust, mis aitab säilitada rahu, turvatunnet ja optimismi. Kriisiolukorras, kus riiklikud tugisüsteemid aeg-ajalt ka ebaõnnestuvad, on isikliku vastutuse võtmine kriitilise tähtsusega ja valmisoleku tugevdamine parim viis riske maandada vastvaalt võimalustele ja eluga edasi minna.

Foto: evakueeritu metroos, Ukraina (David Peinado/Pexels, 2022).

Allikad