Külmapühade kõrvale vajame kuumapühi

Kestev kuumalaine ja konditsioneerita lasteaiahooned on loonud olukorra, kus õpetajad ja ühiskonna kõige nooremad liikmed peavad juba pikemat aega sunnitult kas õppe- või töötingimustes kuuma taluma. Kuuma eest pole kaitset ei toas ega õues ning kliimakriisi tuules muutub see pidevaks katsumuseks.

Nõukogude okupatsiooni ajal ehitatud lasteaedades ning tegelikult ka koolides puuduvad normaalsed tingimused kuumalaine ajal õppetegevuse normaalmahus läbiviimiseks või töötamiseks. Nii on vähemalt mõni Tallinna kool kuumalaine ajal lühendanud ainetunde senise 45 minutilt 30 minutile, tervisekaitse kaalutlustel. Samas on lasteaiad sunnitud jätkama normaaltingimustes tööd, kuigi meeldiv ega teatud tingimustel ohutu see pole.

Lasteaia ruumides on üldjuhul termomeetrid ning praeguses kuumalaines on tavapärane, et ruumi sisetemperatuur kerkib 30 kraadi lähedale või üle selle. Sellistes tingimustes 20 või enama lapsega tegeleda ning neid näiteks lõunaunne panna on ilmselge katsumus. Omaette küsimus on aga, kuidas on võimalik laste ja töötajate tervist kaitsta, kui õuekuumuse eest ei saa kaitset ka toas?

Võib ju idealistlikult mõelda, et kõikidel lastel on õues piisav vari tagatud, nad joovad piisavalt vett ning hoiduvad jooksmisest või muust aktiivsest tegevusest, mis kehatemperatuuri veelgi tõstab. Paraku on reaalsus selline, et nii lastel kui õpetajatel on sellise kuumaga õppida ja töötada halb, liialt harvad ei ole ka kergemad päikesepiste või kuumarabanduse juhud.

Kui laps tuleb koju, läheb otse magama või kurdab peavalu, uimasust või üleüldist halba enesetunnet, seljataga kuumalaine ajal pikk päev lasteaias, võib halva enesetunde põhjuseks olla just eelnevalt mainitu. Lapsed on eakate kõrval teine kuumast ilmast tingitud haigusnähtudest ohustatud grupp, seda tuleb teadvustada eriti riigis, mis vaevleb sügavas demograafiakriisis.

Lasteaedade ruuminõuetele mittevastavuse tõttu on plaanis paljude uute lasteaedade ehitus, näiteks Tallinnas on sel aastal valmimas või projekteerimisel üle 20 lasteaia.¹ Kerkimas on ka uued koolid. Kas uutesse lasteaedadesse ja koolidesse on tulemas konditsioneer või muu ruumi temperatuuri jahutamise võimalus?

Kliimakriisi vaates on see hädavajalik kriisijuhtimise element, arvestades, et kuumi suvepäevi saab olema pigem rohkem kui vähem.

Niisamuti tasub mõelda riiklikul tasandil külmapühade kõrval kuumapühadele. Koolidele kehtivad tervisekaitsenõuded peavad arvestama ka kõrgustesse pürgivate temperatuuridega, mille puhul võib ilma ekstreemsus väljenduda ka kuumalaine pikale venimises.

Kuum on sama ohtlik kui külm, lapsed ja õpetajad väärivad normaalseid õppe- ja töötingimusi – uutesse hoonetesse peab saama sobilik ruumi temperatuuri alandamise võimalus ning tervisekaitsenõudeid tuleb kaasajastada kõrgete temperatuuride puhuks. Rääkimata võimalusest varjuda tõsisema kriisi korral, ka see tee tuleb meil ühiskonnas ette võtta.

× Arvamuslugu (Anne-May Nagel) on varasemalt ilmunud 31.05.2024 Päevalehe veebiportaalis. Foto: laps rannas (Ashley K. Bowen/Pexels, 2018).
 
Kasutatud allikad
¹ Jarve, A. 2024. Tallinnas on valmimas või projekteerimisel üle 20 lasteaia. Pealinn, 15.02.2024.

Jaga postitust: