Kuigi kriisides näeme enim aktiivset kriisijuhtimist, ehk ka ennetust, on kriisijuhtimise elukaare osaks ka kriisidele tagasi vaatamine ja juhtunust õppimine. “Kriisidest õppimine on sama oluline, kui aktiivne kriiside juhtimine ise – ilma järelduste tegemise ja õppimiseta on väga keeruline järgmises kriisis ettetulevaid olukordi tõhusamalt lahendada,” sõnas Eesti projektipartneri, Kriisiuuringute Keskuse kaasalgataja Anne-May Nagel. “Oluliseks küsimuseks on seegi, kuidas tagada organisatsiooniülene kriisidest õppimine – ei piisa ka vaid sellest, kui teadmine juhtunust ja vajalikest tõhustusmeetmetest jääb kriisijuhi pähe. Küsimus on selles, kuidas organisatsioon tervikuna saaks edaspidistele kriisidele vastupidavamaks,” lisas ta.

 

Kriisijuhtimise suur koormus langeb paljudes kriisides kohalikule tasandile. “Selle projekti tegevuste fookuses on just kohaliku tasandi kriisitöötajate võimestamine, sest kriiside lahendamises on neil oluline, tihti ka juhtroll. Kriiside lahendamisel pannakse aina enam rõhku kohalike tasandi võimearendustele, ent oluline on vaadelda ka süsteemi sees toimuvat,” sõnas Rootsi projektipartneri, Malmö ülikooli esindaja Tom Nilsson.

 

Projekti tulemusel moodustub osalenutest kriisijärgse õppimise edendajate võrgustik. “Kogemuste vahetamine võimaldab projektis luua ka võrdleva ülevaate kolme riigi kogemustest. Saab olema väga huvitav uurida, kas ja kuivõrd kriisijärgset faasi mõjutavad tegurid riigiti erinevad või hoopiski sarnanevad,” sõnas Gruusia partneri MTÜ Youth Supreme Council esindaja Giga Phartenadze.

 

Oleme koostöös Malmö ülikooli (Malmö University) ja Gruusia partneri MTÜ Youth Supreme Council’iga (დასავლეთის განვითარების ცენტრი) läbi viimas projekti, mille eesmärgiks on kohaliku tasandi kriisijärgse juhtimise edendamise võrgustiku loomine. Selleks toome kokku kohaliku tasandi kriisivaldkonna inimesed Eestist, Gruusiast ja Rootsist – ikka selleks, et kogemusi vahetada ning edaspidises koostöös ühistele probleemidele lahendusi leida.