Türgi maavärina tagajärjed kui inimtekkeline kriis?
On vähetõenäoline, et 2023. aasta mõõdus Gaziantepi maavärin jääb piirkonnas viimaseks. Peale puudulike päästetööde ja – võimekuste,1 tuleb rääkida ka inimese rollist selle kaose tekkimises. See peaks olema veenev õppetund ja näide sellest, milleni viib süsteemne läbi sõrmede vaatamine ja korruptsioon elamumajanduses,2 mille tagajärjed on sõnaotseses mõttes rusudes mõõdetavad.
Purustustest ja inimelude kaotustest rääkides on tänapäeva Türgit ja seda piirkonda varasemalt hõivanud riigid seisnud silmitsi paljude maavärinatega, mille tagajärjel on hukkunud kümneid kuni sadu tuhandeid inimesi. Nimelt asub Türgi asub Ida-Anatoolia platool, mis on geoloogiliselt aktiivne.
Ainuüksi viimase paarisaja aasta jooksul on piirkond eri lõikudel kogenud mitmeid laastavaid ohvriterohkeid maavärinaid. Järelikult ei saa olla maavärina oht, nende tõenäosus ja sealt omakorda tulenevad ohud Türgi avalikule sektorile ja vastavatele ametkondadele üllatuseks.
Maavärin ei hüüa tulles
Kuigi 2023. aasta on jõudnud kesta vaid mõned kuud, jääb seda alatiseks saatma mälestus 6. veebruari varahommikul kell 04:17 Lõuna- ja Kesk-Türgit ja osa Põhja-Süüriast tabanud ülivõimsast ja ohvriterohkest maavärinate sarjast (tugevaim 7,8 magnituudi),3 mille epitsenter asus Gaziantepi linnast 34 km kaugusel. Sellele järgnes päeval veel pea sama tugev, 7,7 magnituudiline järeltõuge.4
6. veebruari maavärin on teine tugevaim registreeritud maavärin riigis pärast 1668. aasta Põhja-Anatoolia maavärinat. Veebruarikuine maavärinate seeria on põhjustanud piirkonnas ulatuslikke purustusi ja võtnud tänaseks elu enam kui 55 000 inimeselt. Sealjuures oleks vähemalt teatud ulatuses saanud seda kaost ennetada.
Ehitusamnestia ja allahindlus elanikkonnakaitses
Elanike kaitse (mitte ainult riigikaitse) on moodsa riigi jaoks üks olulisemaid, aga ka
keerukamaid väljakutseid. Ühiskonna juhtimisel tuleb arvestada nii loodus- kui inimtekkeliste nähtuste kui sündmustega, ent sealjuures ei tohi alahinnata ka inimmõistuse piiratust, olemust ning kahjuks ka rumalust.
Asjakohane näide pärineb Türgist kui 1984. aastal „leiutas“ sealne avalik sektor nn ehitusamnestia, millega tehti teadlikult põhjapanev allahindlus elanike kaitses.5
Ehitusamnestia on vaid üks näide läbimõtlematust poliitikast, kus valitsusele makstava tasu eest said inimesed load kõigile ebaseaduslikult ehitatud või muudetud ehitistele – mõistagi olematu ehitusjärelvalve tingimustes.
Siinkohal on oluline rõhutada sedagi, et viimane selline amnestia toimus veel 2018. aastal, enne üldvalimisi.5 Seekordset ehitusamnestiat ülistati kui Türgi vabariigi ajaloo suurimat, hõlmates peaaegu 7,4 miljonit hoonet tuues riigikassasse 4,2
miljardit dollarit.
Nii eiraski 2018. aastaks ühel või teisel JOKK skeemi moel ehitus- ja ohutusseadusi Türgi keskkonna – ja linnastumise ministeeriumi andmetel ligemale 13 miljonit,6 ehk iga teine (sic!) hoone.7
Maavärina toimumise hetkeks oli elamufondi lisandunud ka suur hulk tolle sama
ehitusamnestia raames rajatuid hooneid ehk ametlik armuandmine „kingitusena“ elanikele maksis hiljem valusalt kätte.
Probleem seisneb selleski, et Türgi ehitusamnestia ei tee vahet ühekorruselise hurtsikul gecekondul* 1 või 20-korruselise tornmajal.5 Viimane võiks anda mõtlemisainet ka keskmisele eestlasele, kes enesele mõne reklaami ajel eksootilist Türgi reisi planeerib.
Kes teab millises hoones, mis täidab hotelli funktsiooni, majutust võidakse pakkuda – tõenäosus ehitusamnestiaga seotud hoonesse sattuda on märkimisväärne.
Kas ja kes vastutab?
Raske öelda, kas 6. veebruari katastroofi ulatuse üheks katalüsaatoriks oli vastupandamatu soov riigikassat täita või hea usus tehtud loll otsus, mis jättis arvesse võtmata piirkonna geoloogilised eripärad.
Samas lasub ehitusamnestia osas vastutus täielikult avalikul sektoril ja
eriti neil ametnikel, kes seaduse väänamist toleleerisid ja ohu akumuleerumist ohtlike ehituslubade väljastamise, ehitusjärelvalvele ja kvaliteedikontrollile silma tehes toitsid.5
Kui kohatu on oletus, et tegemist on õõvastavalt süsteemse (kuri)teoga, mis on toime pandud terve ühiskonna suunas, oskab hinnata vaid Türgi avalik sektor ise. See on ülioluline nüanss olukorras, kus hukkunute arv on endiselt ebaselge ja vastavalt pääste- ja taastetööde edenemisele ka ajas kasvav.
Praeguse parima teadmise kohaselt tekitas maavärin vigastusi enam kui 129 000 inimesele ning majanduskahju ainuüksi Türgile hinnanguliselt üle 100 miljardi dollari 7 – Süüria puhul on seda hinnatud ligemale 5 miljardile dollarile.8
Kuniks rususid koristatakse, laipu teisaldatakse ning ravimatute hingehaavade ületamiseks püütakse argipäeva naasta, jääb pärast tolmu kadumist õhku küsimus – kas ja kes võtab vastutuse, kui juba 14. mail toimuvad Türgis üld- ja presidendivalimised?9
Võib arvata, et maavärina tagajärgede ja selle võimendust pakkunud põhjuste, aga ka sealt õhkuva kriitikaga tegelemine on miski, mida soovitakse praeguste võimukandjate poolt vältida kui tuld. Pole välistatud, et sündmuste ahel võib asjaolude kokkulangemisel tipneda ka murranguga, kui ühiskonnas vallandub lõpuks raev, mis levib valimisurnides.
Maavärina laastavate tagajärgede ennetus on täpselt samasugune proaktiivne kriisieelne juhtimine, nagu päästevõimekuste ja kriisivarude loomine. Selle lahutamatuks osaks on ka ohtude tunnistamine konkreetset asukohta arvesse võttes.
Türgi näite puhul jäeti kriisieelne juhtimine sisuliselt läbimõtlematu ehituspoliitika ning ebaturvaliste ehituslubade väljastamise kaudu tegemata, selle taga on aga tehtud poliitilised otsused.
Kõiki neid pealtnäha erinevaid kaasuseid ühendavad just otsused, mida teevad inimesed ja neid omakorda mõjutavad erinevad tegurid, mille maandamiseks on välja mõeldud üsna erinevaid riigiinstitutsioone.
Samas näitab Türgi juhtum selgelt, et ükski riigiamet ei suuda maandada poliitiliste vigade hinda, mil on oht võimendada kriise ettenägematute tagajärgedeni.
*gecekondu tähendab türgi keeles sõna otseses mõttes “öösel üles ehitatud” ilma korralike lubadeta ja planeeringute maja Türgi linnade slummides.
*Arvamuslugu on ilmunud 25.03.2023 Postimehe veebiportaalis. Foto: türgi päästetöötajad (Pexels: Aksel Anıl, 12.02.2023).
Kasutatud allikad:
4 [Anon.], 2023. Global Centroid Moment Tensor. CMT, 06.02.2023. (kasutatud 03.04.2023).
Jaga postitust:
