Ukraina tulevik: arutelu õiglase ja kestva rahu üle
4. märtsil toimus Brüsselis Suurbritannia esinduses arutelu Ukraina tuleviku ja selle saavutamise võimaluste üle, kus lisaks rahvusvahelistele ekspertidele osales paneelis ka Kriisiuuringute Keskusest Sofiia Kostytska, kes rõhutas, et praegused otsused ei mõjuta mitte ainult Ukrainat, vaid kogu vaba maailma. Kas on võimalik saavutada rahu, mis on samal ajal õiglane ja püsiv, ilma et peaksime ohverdama kas üht või teist?
Eelmisel nädalal toimus Brüsselis Ühendkuningriigi esinduses arutelu Ukraina tuleviku ja selle saavutamise võimaluste üle. Ürituse korraldas Ühendkuningriigi esindus Euroopa Liidu juures koostöös College of Europe Alumni Associationi, EYL40 European Young Leaders’i, Friends of Europe’i ning Young Professionals in Foreign Policy – Brüsseli võrgustikega. Tegemist on platvormiga, kus erineva taustaga eksperdid ja juhid saavad jagada oma mõtteid, ideid ja väljakutseid seoses Ukraina praeguse olukorra ja tulevikuga.
Arutelu keskne teema oli küsimus, millise tuleviku nimel ukrainlased täna võitlevad ja milliseid samme tuleb astuda, et saavutada õiglane ja püsiv rahu ning julgeolek. Diskussiooni käigus käsitleti olulisi küsimusi: milline tulevik ootab Ukrainat? Kas õiglane ja püsiv rahu on saavutatav lühemas või pikemas perspektiivis? Millisel moel saavad Euroopa liitlased Ukraina teekonda toetada? Kas ukrainlased võivad loota õigluse jalule seadmist? Ja kas rahu ja õiglus on üksteist toetavad või vastandlikud eesmärgid?
Üritusel osalesid mitmed rahvusvahelised eksperdid, sealhulgas Kriisiuuringute Keskuse õigusteadlane, Chevening alumna ja välisekspert Sofiia Kostytska. Lisaks temale osalesid paneelis endine Montenegro avaliku halduse minister Tamara Srzentić, kes on ka EYL40 European Young Leaders liige, Euroopa Poliitiliste Sihtasutuste Võrgustiku (ENoP) tegevdirektor Gary Klaukka ning Young Professionals in Foreign Policy – Brüsseli juht Adam Nilsson.
Sofiia esitas oma kõnes kolm kriitilist dilemmat, mis määravad Ukraina teekonna ja tuleviku. Esiteks, kuidas leida tasakaal uute liitude loomise ning olemasolevate suhete tugevdamise vahel? Teiseks, kas on võimalik vältida lühiajaliste lahenduste eelistamist pikaajalise ja püsiva rahu arvelt? Ja kolmandaks, kuidas tagada, et taastamine ei hõlmaks vaid infrastruktuuri ja majandust, vaid ka õigluse jalule seadmist, et sõjakuriteod ei jääks karistamata ja Ukraina ühiskond saaks taastada oma usalduse õigusemõistmise vastu?
Oma kõnes rõhutas Sofiia, et maailm on jõudnud enneolematu ebakindluse tasemele, kus geopoliitilised jõujooned on pidevas muutumises ning suured otsused võivad määrata mitte ainult Ukraina, vaid kogu vaba maailma tuleviku. Ta märkis, et kuigi olukord tundub keeruline ja täis väljakutseid, on üks asi kindel – täna tehtavad otsused mõjutavad tulevasi põlvkondi.
Sofiia hinnangul ei ole Ukraina allaandmine lahendus, mis tooks rahu. Vastupidi – see annaks agressorile õigustuse jätkata oma tegevust ja õõnestaks rahvusvahelise õiguse põhimõtteid. Seetõttu on oluline, et rahvusvaheline kogukond toetaks Ukrainat nii diplomaatiliselt, poliitiliselt kui ka praktiliselt, aidates tagada, et rahu saavutatakse õiglaselt ning ei kaubelda hetkekasu nimel pikaajalise stabiilsuse vastu.
Ürituse teised esinejad rõhutasid samuti, et Euroopa ja teiste lääneriikide roll on kriitilise tähtsusega. Nad tõid välja, et Ukrainal on õigus oodata rahvusvahelist tuge mitte ainult sõjalise ja majandusliku abi näol, vaid ka poliitilisel tasandil, et tagada õiglane rahulepe ning vältida ebaõiglase kompromissi sõlmimist, mis võiks viia edasiste konfliktide ja ebastabiilsuseni.
Lisaks arutleti selle üle, kas Euroopa suudab jääda ühtseks Ukraina toetamisel ja millised peaksid olema järgmised sammud. Oli selge, et kuigi sõja lõpp on kõigi eesmärk, peab see tulema tingimustel, mis tagavad püsiva julgeoleku ja rahvusvahelise õiguse austamise. Sofiia toonitas, et maailma poliitiline olukord on täis ebakindlust ja ettearvamatust, kuid selge on see, et Ukraina tulevik on tihedalt seotud kogu Euroopa ja vaba maailma tulevikuga. Kui praegu ei tegutseta jõuliselt ja otsustavalt, võivad tulevikus ees oodata veelgi suuremad väljakutsed.
Kokkuvõttes rõhutas arutelu, et õiglane ja püsiv rahu ei ole iseenesestmõistetav ning see nõuab sihikindlat tegutsemist, pikaajalist strateegiat ja rahvusvahelist koostööd. Ukraina tulevik ei ole veel kindlalt paigas, kuid üks on selge – praegused otsused kujundavad ajaloo kulgu ning määravad, millise suuna maailm võtab.
Fotod: 4. märtsi kohtumine Brüsselis (UK Mission to the EU, 2025).
Jaga postitust:
