Tuntud oma vulkaaniliste maastike ja troopiliste rannaparadiiside poolest, meelitab see Prantsuse Vabariigi koosseisu kuuludes (ülemere-) departemanguna India ookeanis turiste üle kogu maailma. Ehkki saart hallatakse tsentraalselt Pariisist, on kohalikud seadused ja õigusaktid on tihedalt seotud prantsuse õigusega, kuid võivad olla kohandatud Reunioni eripärale. Samal ajal on Réunion osa Euroopa Liidust ja selle kodanikel on Euroopa Liidu kodakondsus.

Möödunud aasta lõpul olid saarel peamised uudised seotud 2024. aasta eelarve aruteludega ja ees seisvate võimalike kriiside ning finantsriskidega. Palju diskussiooni tekitas sadama- ja dokimaksud ja nende tõenäoline reformimine. See on oluline kuna paljud soovivad säilitada raha sissevoolu, eriti arvestades käimasolevat NRL projekti ehk uue rannikutee ehitust, mis on piirkonnale oluline, kuid samas väga suur kuluallikas.

Mis ühendab Réunioni ja Eestit?

Näiteks 2023.a oktoobris olid selle ehituse arvete tasumata jätmise tõttu viivised summas 250 miljonit eurot. Patrick Lebreton, Reunioni piirkonna esimene asepresident, kes vastutab rahanduse ja majanduse eest, rõhutas tulevase reformi hädavajalikkusele, kuna lähiaastatel on vaja tulude nappust kohandada. Täpsemalt öeldes vaevleb Réunion sarnaselt Eestiga eelarvekriisis, sest 2024. aastal on rahandus keerulises seisus – tulud vähenevad 0,2% ja kulud suurenevad 2,2% ning seetõttu on maksude reformimine möödapääsmatu.

Réunion juhtkond on tõrjunud seni kriitikat, mis süüdistab NRL projekti keerulises finantsolukorras ja selgitanud seda väidetega, et ükski uuring ei näita, et dokimaksud oleksid Réunion kõrge elukalliduse peamine põhjus. Réunion kui kunagise koloniseeritud ala autonoomia küsimused on samuti jätkuvalt märkimisväärse tähelepanu all. Näiteks Prantsusmaa presidendi Macroni ja ülemere piirkondade ametnikega peetud kohtumisel toetas Réunion president Bello põhiseadusreformi mõtet, mis suurendaks Réunion autonoomiat.

2023. aastal esitleti kokku 72 meedet „ülemere-elanike“ elukvaliteedi parandamiseks ja territoriaalse järjepidevuse tagamiseks ehk suurema autonoomia eelduse loomiseks, mida nimetatakse „Fort-de-France“ üleskutseks. Selle sisuline pool nõuab rohkem kohalikku demokraatiat, diferentseerimispõhimõtte ulatuslikumat kohaldamist, rohkem ressursse ja õiguseid.

President Bello on rõhutanud ka vajadust aktsepteerida muutusi ja ületada poliitiline polariseerumine, ent Prantsusmaa esindajad jagavad tugevat kriitikat muudatusettepanekute kohta, süüdistades Réunion juhtkonda hirmu ja fantaasiatega mängimises ning selleski, et viimased  pole kohanemisvõimelised ja takistavad tulevikku suunatud arengut.

Pariisi peamine vastuargument seisneb selles, et võrreldes teiste ülemere kogukondadega on Réunioni saar kõige arenenum, kõige paremini varustatud, hästi juhitud ja Euroopa rahadega toetatud.

Lühidalt öelduna pole Pariis huvitatud suurema autonoomia andmisest Réunionile.

Reunioni saart on laastanud ka tugev põud, tuues kaasa põhjaveeprobleemid. Seetõttu on mitmes vallas veepiirangud ja sealsetel elanikel pole piisavalt joogivett. Parlamendiliige Perceval Gaillard on väljendanud muret eriti veekriisi pärast ja rõhutanud vajadust kiireloomuliste meetmete järele, nagu nt veekonverentsid ja investeeringud, kuna veega seotud kulud on olnud aastaid alarahastatud.

Réunion peab tegelema infrastruktuuri probleemidega, nagu veevõrgu lekked, ja leidma võimalused kaasnevate lisakulutuste katmiseks, mida on eelarvekriisis tingimustes väga keeruline saavutada kui puudub konsensus prioriteetide osas. Kultuuriline maastik saareriigis on samuti väga mitmekesine. Koloniaalajastu jäljed on kujundanud saare identiteeti, tuues kaasa erinevaid kultuure ja rahvaid, ning tänasel päeval elab saarel mitmeid etnilisi rühmasid. 

Viimastel aegadel on tamili kogukond kogenud ulatuslikku vandalismiakte ja pühakujude rüvetamist. Réunioni prefekt (politseiülem) Jerôme Filippini on tugevalt hukka mõistnud hiljutise Bois-Rouge’i templi kahjustamised ja vargused, mis olid suunatud tamili kogukonna vastu. Saint-Pauli tamili oratooriumis pandi toime ka vandalismiaktid, mis kahjustasid seal paiknevaid kujusid, nagu näiteks aafriklaste ja Gandhi kujud, millelt raiuti pead maha.

Koloniaalajastu kestab edasi

Samas pole Réunion kaugel ka poliitilistest skandaalidest ja vastuoludest. 2024. aasta eelarve diskussioonide ajal on tekkinud ka  konflikt, sest vasakpoolsetele tundub, et Prantsuse parlamendi enamuse liikmed mõnitavad Prantsuse Polüneesiast pärit saadikuid. Näiteks ühe arutelu ajal, kui 23-aastane parlamendisaadik rääkis põhiseaduslikest vahenditest, naersid peaminister, valitsusliikmed ja riigikogu president tema aktsendi üle.

See juhtum kutsus esile vasakpoolsete saadikute kriitika, kes pidasid seda põlguse märgiks ja mõnitavalt „macronismiks“. Mõned aga kaitsesid enamust, selgitades, et naer tulenes kergendusest pärast pikka ja pingelist arutelu selge avalduse kuulmisel. Seevastu teine kriitiline sõnavõtt tuli endise Saint-Andre linnapea Eric Futeau poolt, kes väljendas oma nördimust praeguse omavalitsuse suhtes. Ta süüdistab praegust valitsust tema ideede kopeerimises ja inspiratsiooni puudumises. Fruteau kritiseerib neid püüdes omastada tema ametiajal välja töötatud programmid ja ideed.

Märkimisväärne on seegi asjaolu, et Prantsuse meediaväljaanded ei kajasta aga Réunioni käekäigu kohta eriti midagi. Pariisi jaoks on tegemist võrdlemisi marginaalse ja kauge piirkonnaga – nt kümne peamise prantsuse meediaväljaande sisu analüpüsil ilmnes, et Réunioni kajastas perioodil 20. oktoober kuni 20. november vaid kaks artiklit.

Neist üks kajastas jõhkrat kuritegu, kus üks mees pussitas oma pereliikmeid, misjärel vigastas ja tappis teisi saareelanikke ning teine uudis keskendus Réunioni pingutustele vähendada 2030. aastaks sõltuvust toiduainete importimisest. Viimane algatus põhineb pandeemia-aegsel kogemusel, mil oli saarel paljudest erinevatest toiduainetest puudus.

Prognoos lähitulevikuks?

Kokkuvõtvalt saab öelda, et Réunioni saare üheks suureks väljakutseks on sarnaselt Eestile selle suhe Euroopa võimukeskustega ning eelarvekriisid, mis ei võimalda saare väljakutseid majanduse (nt sõltuvus toidukaupade impordist) ja energeetika vallas piisavalt kiiresti ja soovitud mastaabis lahendada. Eraldi on probleemiks ka Pariisi suhtumine oma ülemere departmangu, mida nähakse vaatamata koloniaalajastu kaua aega tagasi lõppemisele endiselt klassikalise kolooniana, mida toetab ka vastav Prantsuse Vabariigi poliitikute suhtumine.

Ülevaate autor: Berit Peterson. Foto: rannik (Marion Beraudias/Pixabay, 2014).

Kasutatud allikad

• [Anon.], 2023a. Perceval Gaillard interroge le gouvernement sur la crise de l’eau qui touche les territoires de l’Outre-mer. Clicanoo, 25.10.2023.
• [Anon.], 2023b. L’ancien maire de Saint-André, Eric Fruteau, s’indigne contre la majorité municipale “copier = zéro”. Clicanoo, 21.10.2023.
• [Anon.], 2023c. Pas d’écho pour l’appel de Fort de France. Clicanoo, 29.10.2023.
• [Anon.], 2023d. Élisabeth Borne se moque-t-elle de l’accent d’un député polynésien? Zinfos974, 22.10.2023.
• [Anon.], 2023e. Pauvreté, vie chère, chômage au menu des rencontres des solidarités des outre-mer. Imaz Press, 16.11.2023.
• [Anon.], 2023f. La Réunion : un homme interpellé après avoir tué trois personnes, dont un enfant. Le Monde, 28.10.2023. 
• Service régional de la communication. 2023. Le préfet de La Réunion condamne fermement les actes commis à l’encontre de la communauté tamoule. Le préfet de La Réunion, 08.11.2023.
• Decloitre, L. 2023. Pour réduire sa dépendance aux importations, la Réunion vise la souveraineté alimentaire d’ici 2030. Libération, 22.10.2023.
• Lauret, T. 2023a. La majorité se déchire au sujet de la NRL. Zinfos947, 03.11.2023.
• Lauret, T. 2023b. Un milliard d’euros de réclamations pour la NRL : Le Ceser s’alarme pour la santé financière de la Région. Zinfos947, 31.10.2023.